Kas kindlustus on abiks täppisonkoloogiliste vahendite kättesaadavuse suurendamisel?

Paljude uudsete bioloogiliste kasvajavastaste ravimite kasutamiseks on vaja teada kasvaja histoloogilist, molekulaarset ja/või geneetilist profiili, kuna nende ravimite toime ja tõhusus on kinnitatud kliinilistes uuringutes just kindla profiiliga kasvajatega haigetel. Geenimuutusi uuritakse erinevatel meetoditel põhinevate testidega. Vähigeeni muutusi määratakse nii kasvaja koeproovidest kui ka verest. Koeproovist järjestikku tehtavate üksiktestide tegemiseks ei ole sageli piisavalt kasvajamaterjali ja see on põhjus, miks on välja töötatud paneeltestid. 

Vähigenoomi paneeltestiga on võimalik määrata üheaegselt muutused mitmes geenis. 

Vähigenoomi testidest räägitakse järjest rohkem – need on täppisonkoloogia lahutamatu osa. Täppisonkoloogia areng Eestis tingis Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde molekulaarse onkogeneetika nõukoja loomise – sellel nõukojal on oluline roll paneeltestide tulemustel põhinevate kaasaegsete ravisoovituste andmisel. 

Vähigenoomi testid on jõudnud juba rahvusvahelistesse ravijuhenditesse, kus neid soovitatakse eelistada üksiktestidele kopsuvähi, mitmete verevähkide korral ja BRCA mutatsiooni kindlaks tegemiseks eesnäärme- ja munasarjavähi korral. Tervisetehnoloogia hindamise raportist “Geenitestid kasvajate ravivalikutes“ selgub, et vähigenoomi testi vajaks Eestis ca 1200-1500 inimest aastas. 

Hetkel saab teste oma raha eest osta. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus ei ole eraldi teenust vähigenoomi testide rahastamiseks. Vähigenoomi testi riiklikuks rahastamiseks on esitatud taotlus, mille  menetlemine käib ja otsus saab teatavaks aasta lõpus.

Kas on muid võimalusi vähigenoomi testi eest tasumiseks?

Ravimite, mida haigekassa ei kompenseeri, võimaldamiseks vähihaigetele, on loodud Vähiravifond “Kingitud Elu”. Vähiravifond on oma 7 tegutsemisaasta jooksul toetanud 1200 inimest umbes 13 miljoni euro ulatuses. Abisaajad on olnud erinevas vanuses ja erinevate vähihaiguse tüüpidega. Enamus abiküsijaid on tööeas inimesed. Fond saab aidata abiküsijaid ainult tänu annetajate headusele: fondil on pea 8000 püsiannetajat. “Kingitud Elu” annab annetajatele justkui kindlustunde, et kui neil peaks kunagi abi olema vaja, siis saab seda vähiravifondist. Samas ei ole fondil midagi ühist kindlustuse põhimõtetega ja fond ei tee ka koostööd ühegi kindlustusseltsiga.

Turul tegutseb ka mitu kindlustusfirmat, mis pakuvad kriitilise haiguse kindlustust – enmasti on see osa elukindlustusest. Hiljuti tõi aga näiteks üks kindlustusfirma turule uue –vähikindlustuse.

Mida nii kriitilise haiguse kindlustust või vähikindlustust valides silmas pidada?

  • Kindlustuslepingu sõlmimiseks sobiv vanus, vähikidlustuse sõlmimise vanuse ülempiiriks on näiteks 55 eluaastat.
  • Kindlustustingimused, millega lepid lepingut sõlmides.
  • Kindlustusmaksed – millest sõltuvad ehk mida nooremana ja  tervemana sõlmid, seda väiksemad on maksed.
  • Väljamaksed haigestumisel – millest sõltuvad, mis dokumentatsioon on vajalik ja kui suured võivad olla.
  • Ooteaeg – kas see on olemas ja kui pikk see on. Enamasti tekib kindlustuskaitse 6 kuud peale lepingu sõlmimist.
  • Kindlustuskaitse – millal algab peale lepingu jõustumist.
  • Mida kindlustuse abiga teha saab? Kas saab kogu rahasumma korraga kätte? Kas saab kasutada erinevate tervishoiuteenuste eest, sh ravimid ja testid, maksmisel?
  • Kindlustusvõtja kohustused.
  • Piirangud ja välistused, mis lepinguga kaasnevad.

Kuigi vahel nimetatakse kindlustust ka ennetuseks, siis seda ta kindlasti ei ole. Kindlustus ei toeta ei terveid eluviise ega ka vähi varast avastamist. Varases staadiumis avastatud vähk ei kuulu ka kindlustuskaitse alla. 

Kindlustus ei aita tänaseid haigeid, vaid on ettevaatlikkusabinõu tulevikuvaates.

Tänased vähihaiged peavad usaldama täppisdiagnostika osas teste, mida haigekassa toetab ja nendest väheks jäämise korral panustama ise, sest muid valikuid ei ole.