Onkoloog dr Kersti Oselin: vähigeeni testide kasutuselevõtt on parandanud arusaamist vähi bioloogiast ja ka haiguse ravist

 Onkoloogiakeskus Dr Kersti Oselin

Foto: https://www.onkoloogiakeskus.ee/dr-kersti-oselin

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog dr Kersti Oselini avalik loeng vähigeenidest ja testidest, millega neid analüüsitakse, toimus Vähiliidu Facebook live’is. Tervet loengut on võimalik järele vaadata Youtube’is. Toome välja olulisemad mõtted ja märksõnad. 

Vähk tekib normaalsetes rakkudes elu jooksul tekkivate geenimuutuste tulemusena. Enamik geenimuutustest parandatakse, aga kui muutuste hulk kuhjub ja neid ei parandata, siis viib see vähirakkude tekkeni. Vähirakke iseloomustab kontrollimatu kasv ning võime levida lümfi- ja veresüsteemi kaudu teistesse organitesse ja tekitada kaugsiirdeid, näiteks siirdeid luudesse. 

Vähigeene on kahesuguseid: pärilik DNA, mis esineb inimeses kõikides rakkudes, ja DNA muutused, mis esinevad ainult kasvaja rakkudes – need on somaatilised muutused, mida ei anta edasi lastele ja mis ei ole tuvastatavad mittekasvajarakkudes. 

Vähi diagnoosi kinnitamisel tehakse patsiendile radioloogiliste uuringute järgselt kasvaja koeproovi uuringud – biopsia, millega kinnitatakse diagnoos ja hinnatakse kasvaja päritolu ehk millisest organist kasvaja on alguse saanud. Kasvaja päritolu teadmine on oluline, sest kuigi tavakeeles nimetatakse haigust lihtsalt näiteks kopsuvähiks, siis arstide jaoks on oluline määrata kopsuvähi tüüp täpsemalt, kuna sellest sõltub haiguse ravi ja prognoos.  

Teatud juhtudel tehakse edasise diagnoosi ja ravivaliku täpsustamiseks vähi geenitest, millega hinnatakse pärilikkusaine ehk DNA muutusi kasvajarakus. 

Vähigeenide analüüs

Vähigeenide analüüsi tegemiseks vajame kasvaja DNA-d ja selleks on kaks võimalust:

  • Proovitükk kasvajast – koeproovist ehk biopsia materjalist eraldatakse kasvaja DNA ja seda analüüsitakse.
  • Vereproov ehk patsiendi perifeerne veri – kasvajarakud vabastavad verre DNAd, vereanalüüsist eraldatakse kasvaja DNA ja seda analüüsitakse. 

Arstile algab diagnostiliste testide valik sellest, millisest koest või organist on pahaloomuline kasvaja alguse saanud. Seda teades, saab valida spetsiifilisi teste, mis aitavad geenimuutust määrata. 

Rinnavähi puhul on oluline teada, kas vähk on näiteks

  • hormoonpositiivne (HR+) – moodustab ca 70% kõigist juhtumitest;
  • HER2+ rinnavähk, mis moodustab ca 20% rinnavähi juhtudest, ja mille puhul esineb kasvajaraku pinnal rohkelt valku nimega inimese  epidermaalne kasvufaktor HER2;  või 
  • kolmiknegatiivne rinnavähk (TNBC), mille korral ei esine hormoontundlikkust (ei östrogeeni ega progesterooni) ega HER2 positiivsust ja mida esineb umbes 15% rinnavähiga patsientidest.

 

LOE KA
Kust leida usaldusväärset eestikeelset infot vähihaiguse kohta?
Kuidas vähigenoomi testi tehakse?
Mis on ja millal aitab vähigenoomi testimine?

 

Kuidas analüüsitakse muutusi vähigeenides?

Muutusi vähigeenides saame testida kahe erineva meetodiga. 

  • Üksiku geeni testimine. Kui seda määrame, otsime nii-öelda ühte suunatud geenimuutust, otsime, kas ta esineb või ei esine, sellisel juhul testimegi laboris ainult ühte geenimuutust. 
  • Paneeltest on laiapõhjaline tänapäevane vähigeenide analüüs, vähigenoomi test, mis analüüsib kuni 400 geenimutatsiooni korraga. Vähigenoomi testi näidustus on vähkidel, mille korral võib esineda palju spetsiifilisi muutusi ja millele on olemas vastavad sihtmärkravimid. Näiteks on kopsuvähk, millel on mitmeid alatüüpe vastavalt tuvastatavatele geenimuutustele:

      EGFR mutatsiooni esineb 10-15% kopsuvähiga patsientidest,

      ALK mutatsiooni esineb 4-5% kopsuvähiga patsientidest,

      ROS1, BRAF, HER2, MET, RET mutatsiooni esineb 1-2% kopsuvähiga patsientidest.

Vähigenoomi test hoiab kokku aega ja koematerjali, mis vähihaiguse puhul võivad olla kriitilised faktorid heade ravitulemuste saamiseks.

Vähihaiguse taastekke riski hindamine

Paneelteste, mille käigus uuritakse mitut geenimuutust korraga, kasutatakse ka rinnavähi taastekke riski hindamiseks rinnavähi operatsiooni järgselt. Rinnavähi taastekke riski saab hinnata ka haiguse ulatuse ja leviku järgi, aga geeniuuringud annavad täpsemat infot. Praktika on näidanud, et väikese, aga agressiivse vähi taastekke risk võib olla suurem kui ulatusliku ja juba regionaalsetesse lümfisõlmedesse levinud vähi taastekke risk. Testid aitavad täpsustada, kas keemiaravi operatsiooni järgselt on vajalik või mitte.

Päriliku vähiriski hindamine

Päriliku vähi tekkeriski soodustab näiteks pärilik BRCA geenimutatsiooni esinemine. BRCA geenimutatsiooni esinemist analüüsitakse selleks ettenähtud testidega tervetel inimestel.

Lühidalt

  • Vähigeeni testidega on saadud palju uut teadmist vähi bioloogia kohta, mis on tõhustanud arusaamist ravist ja erinevast haiguse prognoosist.
  • Vähigeeni testi tegemise määrab arst ja see sõltub kasvaja tüübist ja leviku ulatusest.
  • Paneeltestid määravad mitmed geenimuutused samal ajal ühest proovist. 
  • Paneelteste kasutatakse mitme geenimuutuse korraga hindamiseks ja ka haiguse taastekke riski ja päriliku vähiriski hindamiseks.
  • Vähigeeni test on vajalik sihtmärkravi alustamiseks.
  • Vähigenoomi testi täiendavateks võimalusteks on 

      tõenäosus leida geenimuutus,

      leida sobivaim ravim, kuid alati ei ole geenimuutuse esinemisel kasvajakoes võimalik kasutada sihtmärkravi. 

  •  Patsiendid peaksid rääkima raviarstiga ravivõimalustest, nii haigekassa rahastatud kui ka muudest võimalustest, sh kliinilised uuringud ja patsiendi programmid. Ravi valik ja vajadus geenitesti teha sõltub vähitüübist ja haiguse ulatusest.

Vähigeene on kahesuguseid: pärilik DNA, mis esineb inimeses kõikides rakkudes, ja DNA muutused, mis esinevad ainult kasvaja rakkudes – need on somaatilised muutused, mida ei anta edasi lastele ja mis ei ole tuvastatavad mittekasvajarakkudes.