Mis on ja millal aitab vähigenoomi testimine?

Onkoloog dr Anu Planken: praegu kasutame vähigenoomi paneelteste pigem siis, kui ravivõimalused on ammendunud

Kasvajate geenitestid võimaldavad hinnata haiguse prognoosi ja teha ravivalikuid. Enim kasutatakse geeniteste kolorektaal-, rinna- ja kopsuvähi ning hematoloogiliste kasvajate puhul. Molekulaarset profileerimist kasvajate üksikgeenidele tehakse rutiinselt juba vähemalt 10 aastat, kuid viimasel paaril aastal on tekkinud võimalus teha korraga palju teste ehk nn paneeltest.

Küsimustele vastab dr Anu Planken, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku onkoloog. Küsis ja kirja pani Violetta Riidas, Meditsiiniuudiste toimetaja. Artikkel ilmus  08.12.2020 Meditsiiniuudiste väljaande paberkandjal, vaata lisaks www.mu.ee.

Mille poolest paneeltestid üksikgeeni testidest erinevad?

Paneeltestid võimaldavad uurida sadu geene samal ajal – vaadata mutatsioone ja muutuseid. Kui muidu on iga molekulaarse muutuse  jaoks oma test, siis paneeltestiga on võimalik korraga analüüsida sadu erinevaid muutusi samaaegselt . On ka paneele, mis võimaldavad uurida 50-60 geeni, kuid laiemas praktikas on kasutusel testid, kus saab uurida 200-300 geeni. 

Kui kiiresti testile vastus saadakse?

See oleneb tootjast ja süsteemist. Tartus on geneetikakeskus, kus on suur masin oma paneelidega. Teine variant on saata proov sõltuvalt paneeli tootjast mujale Euroopasse, kus tehakse analüüs ja saadetakse vastus meiliga. Ehk siis saab teenust nii Eestist kui ka väljast sisse ostes. Vastus tuleb umbes paari nädala kuni kuuga. 

 

LOE KA
Kas geenitest on sama mis genoomitest?
Kuidas vähigenoomi testi tehakse?
Iga vähk, nagu iga inimene, on ainulaadne

 

Ehk kui ravi on juba alustatud, siis testi vastuste pealt täpsustatakse seda?

See kõik on arengu faasis. Kuna haigekassa neid teste praegu ei rahasta, siis kasutame paneelteste pigem sellistel juhtudel, kui ravivõimalused on ammendunud. Kui on mõni noorem patsient või väga heas üldseisundis patsient, kes taluks ravi, aga tavapäraste ravijuhiste ja uuringute järgi tehtava ravi võimalused on ammendunud. See on pigem meeleheitlik samm midagi leida. Tõenäosus midagi leida on 10-20%. Samuti võib leida muutuseid, kuid ei pruugi olla ravimit või ei pruugi sobivat ravimit Eestis olla. 

Millisest suurusjärgust me paneeli hinna puhul räägime?

Hinnad jäävad sõltuvalt testidest 1500-2000 euro vahele ja meil on võimalik neid teste tasulise teenusena patsiendile pakkuda. Hinnad on individuaalsed ja neid tuleb tootjatelt otse küsida, mille peale tehakse haiglatele konkreetsed pakkumised. Mida rohkem teste tellitakse, seda odavamaks need tulevikus lähevad. 

Palju teie olete neid teste teinud?

Mina tavaonkoloogina neid väga ei tee. Hematoloogias on paneeltestid juba rutiinses kasutuses, kuna on väga palju muutuseid, mida tuleb nagunii vaadata – seega tuleb paneel juba kulutõhusam kui üksiktestid. Me pakume neid vahel sellistele patsientidele, kelle ravivõimalused on ammendunud. Eelkõige me informeerime patsiente sellest võimalusest. Reaalselt tuleb mul mõned patsiendid aasta peale. Erialaselts on teinud haigekassale taotluse nende testide kasutuselevõtuks. Euroopa ravijuhiste järgi võiks see olla kulutõhus kopsuvähi puhul, kuid Eestis tehtud arvutuste järgi meil need veel kulutõhusad pole. 

Kui raha poleks probleem, siis mis hetkel peaks neid teste kasutama?

Metastaseerunud kasvajate korral. Augustis välja tulnud Euroopa ravijuhis onkoloogidele tõi välja, mis paikmete puhul võiks paneelteste kasutada. Number üks on kopsuvähk, siis prostata ja munasarjavähk, kus on nn  BRCA mutatsioonid. Soolevähi puhul soovitatakse ka juhul, kui see tuleb odavam kui seeriatestimine. Kui haigekassa hakkaks neid teste kompenseerima, läheksid testimise mahud kindlasti suuremaks ja hinnad alla. Lähiaastatel kujuneks sellest kindlasti rutiinne praktika ja igapäevatöös vajalik tööriist. Kindlasti läheksid siis ka vastuste ajad praegusest oluliselt lühemaks.

Millal need testid end ei õigusta?

Varases staadiumis kasvajate puhul. Samuti ei õigusta need end juhul, kui patsiendile sobivad rutiinsed ravivõimalused on olemas. 

Kui palju on teie praktikas need testid raviotsuseid mõjutanud?

Paneeltestid on tulnud viimase paari aasta jooksul ja kuna haigekassa nende eest ei maksa, siis kasutatakse neid üsna vähe. Sageli ei võimalda ka patsiendi kiiresti halvenev seisund uut ravi või ei ole konkreetset ravimit võimalik Eestisse saada. Arvestades Eesti pilti, siis ei ole paljud ravimid kättesaadavad, ei ole ka ravimiuuringuid ega ravimiuuringute võrgustikku, kuhu neid patsiente suunata. Selline olukord eeldab arsti ja patsiendi enda proaktiivset tööd, et ravimeid ja uuringuid otsida. See on meeletu lisatöö, mida tuleb teha põhitöö kõrvalt.

Onkoloog dr Anu Planken: praegu kasutame vähigenoomi paneelteste pigem siis, kui ravivõimalused on ammendunud