Autor: Aleksei Habarov

Saadaval on lai valik geeniteste. Erisuguste testide kasutusalad on väga erinevad. Mõni test on ainult pärilikku teavet andva iseloomuga (keskendub näiteks testitava isiku suguvõsa päritolu määramisele) või seotud elustiiliga (vastab nt küsimusele, kas testitav isik on oma geenipagasi põhjal hea sportlane või milline dieet sellele inimesele kõige paremini sobib). Selliseid geeniteste saab tavaliselt tellida veebi kaudu endale koju. Teise osa geenitestidest moodustavad enamjaolt tervishoiusüsteemis tehtud geenitestid, mis on seotud näiteks vähiravimi valimisega.

Mis vahe on ulatuslikul vähigenoomi testil ja veebist tellitud geenitestidel?

Vähihaige põhjalik geeniprofiil aitab saada arstil väärtuslikku ja täpset lisateavet konkreetse patsiendi kasvaja kohta. See võimaldab hinnata, kas mõni olemasolevatest suunatud raviprotseduuridest on selle kasvaja jaoks sobiv. Genoomianalüüsiga saadud teavet saab kasutada, et hinnata patsiendi geeniprofiili põhjal tema sobivust kliinilisse ravimiuuringusse. Seevastu pärilikku e. iduliini määrava iseloomuga geenitestid pakuvad üldteavet inimese pärilikkuse kohta.

LOE KA BLOGI
Kas geenitest on sama mis genoomitest?
Kuidas vähigenoomi testi tehakse?
Mis on ja millal aitab vähigenoomi testimine?

Arst aitab tulemusi tõlgendada

Nüüdisajal on paljud veebist tellitud geenitestid usaldusväärsed. Paraku on tihtipeale probleem nende abil saadud tulemuste tõlgendamine. Tavainimesele võib spetsiifilise teabe töötlemine ja mõistmine keeruliseks osutuda.

Kui genoomist leitaksegi geen, mis põhjustab vastuvõtlikkust mõnele haigusele, ei tähenda see tingimata haiguse tekkimist. Niisugusest aspektist võivad veebi kaudu tellitud geenitestid tuua testija jaoks kaasa asjatut muretsemist, näiteks erinevate haiguste riskitegurite esiletoomise tõttu, pakkumata seejuures mingit lahendust.

On ülitähtis, et arst vaataks tulemused koos patsiendiga isiklikult üle, vältides sel moel asjatut probleemi ja valestimõistmist.

Oluline on silmas pidada, et kuigi analüüs annab väärtuslikku infot patsiendi vähi kohta, ei pruugi selguda haiguse geneetiline põhjus või ei ole sellest infost kasu ravivõimaluste leidmisel. Vähi korral on tegemist kompleksse haigusega, mida põhjustavad erinevad faktorid ja patsienditi võib ravivastus olla varieeruv. Küll aga annab vähigenoomi teave arstile väärtusliku otsustustuge patsiendi ravivõimaluste hindamiseks.

Kvaliteedikontroll tarbijakaitse keskmes

Tarbijal on tähtis meeles pidada, et veebi kaudu tellitud nn elustiili geenitestide kvaliteedikontrolli reguleeritakse meditsiinieesmärkidel tehtavatest geenitestidest erineval viisil.

Tuleb märkida, et meditsiinieesmärkidel tehtud geenitestidele kehtivad oluliselt karmimad nõuded kui netist tellitud ainult pärilikku teavet andvatele testidele. Meditsiinieesmärkidel tehtud geenitestidelt nõutakse pidevat kvaliteedikontrolli ja teatavaid kindlaid kvaliteeti tõendavaid sertifikaate.

Foundation Medicine testid on Euroopa Liidus registreeritud in vitro diagnostikameditsiiniseadmetena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/79/EÜ. Vähigenoomi testid on mõeldud professionaalseks kasutamiseks.

Lisaks on Foundation Medicine’i geenistestid heaks kiitnud toidu- ja ravimiameti (FDA) poolt.

Genoomiteabe kasutamine eeldab selget eetilist ja õiguslikku alust. Vaja on suurendada avalikkuse arusaama sellest, miks geeniteste tehakse ning millal on need vajalikud inimese enda tervise ja haiguste ravi huvides.

Uute geeniprofileerimismeetodite kasutamine annab lisateavet vähi ja selle mehhanismide kohta. Rohkem uurides ja õppides saame ravida üha enam patsiente.

Tulevikus ei valita vähiravi vaid pelgalt vähitüübi nime järgi. Tähtsaim on teada, mis on rakkudes valesti. Vähigenoomi test on samm individuaalsema ravi poole.

Usun, et vähigenoomi test muutub Eestiski edaspidi rutiinse diagnostika ja sellel põhineva ravi osaks. See loob võimaluse kasutada Eestis neid samu diagnostikameetodeid, mis on kasutusel mujal maailmas, ütleb Roche Eesti OÜ meditsiini- ja arendusosakonna juht Kätlin Luik

Kui võrrelda vähigenoomi teste juba kasutusel olevate niinimetatud Hot-Spot geenitestidega, mis määravad vaid ühte või kahte geenimuutust, siis pakuvad uued testid oluliselt ulatuslikumat teavet sellest, mida on praeguste teadmistega võimalik kasvaja kohta kindlaks teha.

Tehes täpsemaid ja suunatumaid ravivalikuid, on võimalik vältida patsientide ravimist ebaefektiivsete ravimitega. Meil on juba praegu olemas niisugused geneetilised markerid, mis välistavad varem kasutatud ravimeetodid, sest need ei ole patsiendile tõhusad. Nüüd saab testimisega teha kindlaks, et  see ravim ei ole selle patsiendi jaoks tõhus.

LOE KA BLOGI
Kas geenitest on sama mis genoomitest?
Kuidas vähigenoomi testi tehakse?
Mis on ja millal aitab vähigenoomi testimine?

Mida tähendab vähigenoomi test patsiendi jaoks?

Vähigenoomi testi kasutamist hinnatakse iga patsiendi jaoks eraldi. Testi kasutamist mõjutavad muu hulgas vähitüüp ja vähistaadium.

Kui testimine on asjakohane, siis vaatab arst koos patsiendiga läbi testi praktilised küljed ja räägib ootustest testile.

Mõne vähitüübi korral leitakse isegi poolte uuritute puhul kasulikku teavet ravimeetodi täpsustamiseks. Samas kui mõne harve esineva vähi puhul võib testimine olla otsekui nõela otsimine heinakuhjast.

Testitulemusi analüüsides püütakse keskenduda põhiliselt kättesaadavatele ravimitele ja võimalustele.

Täpsemad andmed saadakse siis, kui vähigenoomi test tehakse koeproovist, st kasvajalt võetud koetükist. Kui koeproovi pole, võetakse biopsia, kas vähikoest või vähimetastaasist. Kui kude on vähe või pole seda võimalik võtta saab kasutada vedelbiopsia ehk veretesti võimalust.

Patsiendi seisukohalt on oluline endale eelnevalt teadvustada, et kuigi analüüs annab väärtuslikku infot teie vähi kohta, ei pruugi selguda haiguse geneetiline põhjus või ei ole sellest infost kasu ravivõimaluste leidmisel. Samuti puudub garantii, et soovituslik ravi on Eestis kättesaadav või tegelikult ka toimib. Lisaks peab patsient olema teadlik, et test on tellijale tasuline s.t. Eesti Haigekassa ei rahasta Foundation Medicine teste ja ka testi tulemusel saadav ravi võib olla patsiendile tasuline, juhul, kui see pole lisatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuse loetellu.

Parimad andmed saadakse siis, kui vähigenoomi test tehakse koeproovist, st kasvajalt võetud koetükist. Kui koeproovi pole, võetakse biopsia, kas vähikoest või vähimetastaasist. Kui kude on vähe või pole seda võimalik võtta, saab kasutada vedelbiopsia ehk veretesti võimalust. 

Eesti Haigekassa ei rahasta vähigenoomi teste.

Oluline on silmas pidada, et kuigi test annab väärtuslikku infot patsiendi vähi kohta, ei pruugi selguda haiguse geneetiline põhjus või ei ole sellest infost kasu ravivõimaluste leidmisel.

Samuti  ei pruugi soovituslik ravi  olla Eestis kättesaadav või ootuspäraselt toimida, kuna vähi puhul on tegemist kompleksse haigusega, mida põhjustavad erinevad faktorid ja patsienditi on ravivastus varieeruv.

Millal vähigenoomi testi kasutatakse?

Mõne vähitüübi, näiteks kopsuvähi puhul kasutatakse geneetilist teavet rutiinselt juba ravi varases staadiumis. Samas on vähiliigid väga erinevad.

Kopsuvähk ja selle alatüüp adenokartsinoom põhjustavad teadaolevalt isegi pooltel patsientidel niisuguseid geneetilisi kõrvalekaldeid, millele on ravivalikud olemas

Muude vähiliikide korral täpsustub geneetilise profiili kasutamine märgatavalt hiljem. Mõnikord juhtub see alles siis, kui tavapärased või rutiinsed ravimeetodid on juba ära kasutatud.

Juba praegu on maailmas haiglaid, kus igale kaugelearenenud vähiga patsiendile tehakse vähigenoomi test. Eriti kaugelearenenud vähi puhul võib test olla abiks  personaalse parima ravi valikul.

Miks tasub vähigenoomi test ennast ära?

Kui kasutame ära uusi meetodeid vähi ja selle mehhanismide uurimiseks, saame teavet juurde. Rohkem uurides ja õppides saame ravida patsiente üha paremini.

Põhieesmärk on leida veelgi tõhusamaid ravimeetodeid, mis võivad patsiendi ravi seisukohalt olla pöördelised. Eesmärk on aidata ka neid patsiente, kelle jaoks seni häid ravivalikuid ei ole leitud. Võime leida ravimeetodeid, mis parandavad elukvaliteeti ja millel on vähem kõrvaltoimeid.

FoundationOne CDx test sobib igat tüüpi soliidtuumorite korral – isegi kui vähi algkolle ei ole teada.

FoundationOne CDx võib aidata leida parimaid ravivõimalusi. FoundationOne CDx test analüüsib 324 geeni. Testi saab kasutada korraga paljude genoomi muutuste uurimiseks. Test määrab vähitekkega seotud geenides mitmeid muutusi, milleks on aluspaari asendused, insertsioonid ja deletsioonid, koopia arvu muutused ja ümberkorraldused ehk geeni fusioonid.

Allpool olev pilt näitab FoundationOne’i genoomitestide jaotust erinevate vähitüüpide vahel, millega analüüsiti esimest 160 000 patsienti. Analüüsiti rohkem kui 55 erinevat kasvaja tüüpi. Levinumad vähitüübid olid kopsu-, rinna- ja käärsoolevähk. Kuid kolmandik kasvajatest olid haruldased kasvajad. Nende hulka kuuluvad näiteks neuroendokriin, süljenääre, neerupealiste kasvajad, melanoomid, käärsoole kasvajad väljaspool seedetrakti ja neuroblastoomid. FoundationOne testide abil saab lisateavet ka haruldaste vähkide kohta, mis võib aidata leida parimat ravi nende vähitüüpide korral.

Inimkeha koosneb triljonist geene sisaldavast rakust. Geenid omakorda sisaldavad geneetilist materjali ehk DNAd, mida rakud kasutavad valkude valmistamiseks. Vähk areneb välja siis, kui rakkude kasvu- ja jagunemisvõimet kontrollivatel geenidel tekib mitu mutatsiooni ning keha ei tunne rakkude DNA muutusi ära ega suuda neid parandada.

Täpsemat teavet vähi tekkepõhjuste kohta leiate allpool toodud animatsioonist.

Kuidas mõjutavad geenid vähi teket? Kuidas vähki skriinitakse ja diagnoositakse? Millised vähiravi võimalused on kättesaadavad? Koostasime põhifaktide loendi.

1. Mutatsioonid ja pärilikkus

Vähk on põhjustatud juhuslikest genoomimutatsioonidest. Ainult umbes kümnel protsendil on kasvajad tingitud pärilikest põhjustest. 90 protsenti vähki põhjustavatest mutatsioonidest on juhuslikud ja esinevad ainult antud kasvajas mistõttu neid ei anta järglastele edasi. ¹

2. Läbimurre teadusuuringutes

Esimesed vähiga seotud geenid avastati 1970. aastatel. ²

3. Põhjalik sõeluuring

Sõeluuringu eesmärk on tuvastada asümptomaatilised inimesed, kellel on kõrvalekaldeid, mis viitavad konkreetsele vähile või vähieelsele seisundile, ning suunata nad kiiresti diagnoosi saamise ja ravini. Näiteks osales rinnavähi sõeluuringutes 2019. aastal rohkem kui 43 500 naist ehk umbes 55% protsenti kutsututest (Tervise Arengu Instituut, 2019). Emakakaela sõeluuringuga alustati Eestis 2006. aastal ja soolevähi sõeluuringutega 2016 aastal. Rohkem teavet leiate https://soeluuring.ee/

4. Varane diagnoos

Vähi õige diagnoosimine on piisava ja tõhusa ravi jaoks hädavajalik, sest iga vähiliik nõuab konkreetset raviplaani. Vara avastatud vähk reageerib ravile suurema tõenäosusega ning loob  parema väljavaate tervistumiseks, vähendada haigestumust ja võimaldada odavamat ravi.⁵

5. Abi kliinilistest uuringutest

Ravimite kliinilised uuringud aitavad kindlaks teha vähiravimite efektiivsust ja ohutust. Aastal 2020 toimub Eestis 37 vähiraviga seotud kliinilist uuringut.⁶

6. Geneetilised uuringud edenevad

Inimesel on umbes 20 000 geeni, millest hetkel teadaolevalt on vähiga seotud umbes 300 geeni. Teadusuuringute käigus leitakse geenide kohta kogu aeg uut teavet.⁷

7. Geeni testimine ja vähi genoomi testimine

Vähi genoomi testimise teadlikkus on madal: küsitluses vähi genoomi teadlikkuse kohta oskas vaid 2% vastanuist vastata, millega on tegemist, 30% vastanuist ei olnud genoomitesti mõistest kuulnud.⁸

8. Vähi genoomi testimise vajalikus

Vähi genoomi testimise vajalikusesse usub 67% küsitlusele vastanuist, 21% peab seda võib-olla vajalikuks ning 3% ei usu, et testimine midagi muudaks.⁹

9. Levinumad kasvajad

2017. aastal registreeriti Eestis 8779 uut vähi esmasjuhtu, neist 4425 meestel ja 4358 naistel. Meeste kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja oli eesnäärmevähk, mis moodustas 25% kõigist vähijuhtudest ning sageduselt teisel kohal oli kopsuvähk (14%). Naistel esines kõige sagedamini naha mittemelanoomi ja rinnavähki, mis moodustasid vastavalt 19% ja 18% kõigist esmasjuhtudest.¹⁰

10. Individuaalne ravi

Vähiravi meetod sõltub sellest, mis tüüpi vähk on ja kui kaugele see on arenenud. Mõned vähihaiged saavad ainult üht tüüpi  ravi, aga enamikul juhtudel kombineeritakse näiteks operatsiooni keemiaravi ja/või kiiritusraviga. Järjest rohkem kasutatakse  immunoteraapiat, sihtmärk e. täppisravi ja hormoonravi.¹¹

11. Keskkonnategurid

Lisaks juhusele mõjutavad mutatsioonide teket keskkonnategurid. Näiteks toitumise ja suitsetamise puhul on leitud seoseid vähi tekkega.¹²

12. Genoomi kaardistamine

Inimese genoom kaardistati esimest korda 2003. aastal rohkem kui kümme aastat kestnud töö tulemusena. Tänapäeval võib genoomi analüüsiks kuluda vaid mõni päev.¹³

Tänu täpsemale diagnostikale ja uutele efektiivsetele ravimeetoditele allub vähk ravile üha paremini. Vähi geeniprofiili määramisega on võimalik tuvastada kliiniliselt olulised muutused ja see võib omakorda avardada patsientide ravivõimalusi. Loe lisa vähigenoomitestide kohta siit.

Geeniprofileerimine tunneb genoomis ära igat tüüpi mutatsioonid ja teeb sel viisil võimalikuks täppisravi, mis on andnud paljulubavaid tulemusi.

Allikad:

¹ https://www.kaikkisyovasta.fi/tietoa-syovasta/syovan-perinnollisyys/

² https://www.cancer.gov/research/progress/250-years-milestones)

³ https://syoparekisteri.fi/seulonta/rintasyovanseulonta/

⁴ https://www.colores.fi/suolistosyovan-seulonta-aloitetaan-vuonna-2019/

⁵ https://www.who.int/en/news-room/fact-sheets/detail/cancer

⁶ Ravimiamet. Kliinilised uuringud.

⁷ Bailey et. al (2018), Cell

⁸ Roche Eesti. Vähi genoomi testimise teadlikkus.

⁹ Roche Eesti. Vähi genoomi testimise teadlikkus.

¹⁰ TAI. Vähiregister.

¹¹ https://www.cancer.gov/about-cancer/treatment

¹² https://www.kaikkisyovasta.fi/tietoa-syovasta/mika-aiheuttaa-syopaa/

¹³ https://www.hs.fi/tiede/art-2000005624324.html